Jaisalmer (Golden City, Desert City)

k0530 – jõudsime Jaisalmer’i. Kohalejõudnuna leidsime ka enda riiete pealt mõningast liivatolmu, aga seda polnud niipalju kui alguses kartsime.

Jodhpur'i raudteejaamas platoo peal rongi oodates tegi meiega juttu üks kohalik kutt ja väitis, et Jaisalmeris on Henna hotell, kus toa hinnad on 150Rs’i, aga meile annab ta esimese öö (kuna me saabume hotelli ju kuskil k0600 ajal hommikul) 100Rs’i eest. Andis veel hotelli tutvustava paberi kah kaasa – hoidsime igaks juhuks alles, kuna meil polnud kindlat plaani kuhu minna.

Jaisalmer'is maha tulles ja kotte kiirelt kohendades astus ligi keski teine tüüp, kellel oli samasugune paber käes ja seletas, et viib meid tasuta jeebiga sinna hotelli kohale. Mõtlesime, et miks ka mitte – lähme! Sest raudteejaam on Jaisalmer'ist natukene nagu väljas, ja kui see jeebi vana meid juba linna on viinud ning meile tema pakutav hotell ei sobi, siis me saame sealt vabalt edasi jalutama hakata. (PS. Hilem selgus, et see rauteejaam polnudki nii väga kaugel linnast, et oleks vabalt ka jala võinud kohale vantsida)

Hotell tundus täitsa OK, eriti selle 100Rs’i eest, mis meile esimese öö eest küsiti. Alguses paigutati meid siis alumisele korrusele magama. Kuna oli pea et juba hommik siis osad (kaameli safarile?) lahkuvad külalised tulid just sel ajal alla kui meie magama hakkasime jääma – ja nende kajavad hääled koridoris tundusid meie jaoks küll jube valjud olevat, aga uni võttis lõpuks võimust ja magasime mõned tunnid.

k0900 ajal olime juba taas üleval. Vahetasime enda senise esimese korruse toa, teise korruse vastu (selle hind oli siis 150Rs’i), kuigi tuba oli täpselt sama, ainult see AC kast oli toas, mida me isegi ei proovinud käima panna, sest enamasti nad mölisevad nii valjusti ja puhuvad õhku otse peale – et kahju on neist rohkem kui kasu.

Pesime end puhtaks, sõime katuse restoranis kõhud täis ja kauplesime ühe hotelli omanikuga (?) kahepäevase kaamelisafari teemadel, meile neljale (sest me sõbrad pidi järgmisel hommikul Jaisalmer'i saabuma) – saime kokku 6000Rs’iga (ehk 750Rs’i/päev inimese kohta) kaubale. Safari hinna sees siis kahepäevane kaameli safari neljale koos toidu (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning puuviljad) ja veega ning igal tüübil oma kaamel (mitte nii et kaameliajaja ja turist sama kaameli seljas või midagi muud veel hullemat). Lisaks veel tekid ja madratsid ning ka telk ööbimiseks. Viimane oli hea just sellepärast, et avatud taeva all lendasid miskid putukad pidevalt ringi ja jube tüütu oleks olnud öö otsa nendega madistada – muidu oleks ju võinud ka odavama versiooni peale minna ja ilma telgita paketi võtta.

Suundusime siis läbi linna üles Jaisalmer Fort'i (alias ‘Sonar Quila’ või ka ‘Golden Fort’). See on Indias (vähemalt Rajastanis) üks väheseid kindluseid, kus käib veel täis elu sees. Enamasti on kindlustest siiski vaatamisväärsused ja muuseumid tehtud. Kondasime mööda sealseid kitsaid tänavaid ja heitsime pilke alla linnale ja linna piirilt algavale kivikõrbele.

Hiljem suundusime city view pointi, kust avanes päikeseloojangu eel kaunis vaade sellele kuldsele kõrbelinnale koos all-linna kohal kõrguva kindlusega.

Külastasime ühte paljudest kohalikest internetipunktidest (st. alguses proovisime ühes teises internetti minna, aga seal ei õnnestunud kuidagi ühendust saada), ostsime koduteel mõned puuviljad ja ka paar kohalikku maiust, mis muide seal maitsesid jube head. Hiljem proovisime ka Goa's neid samu maiuseid, kuid seal ei olnud nad pooltki nii head ja mõnusad.

Õhtu veetsime taas maja katusel – söögikohas, vaadates loojuva päikese käes punasesks tõmbuvat linna ja lasime toitudel hea maitsta. Kui alguses läks meil õhtueine kahe peale kuskil 400-500Rs’i maksma siis mida aeg edasi seda väiksemaks see summa on läinud – ei tea kas oskame juba valida õigeid toite, või on lihtsalt siin isu väiksem. Tänane õhtusöök oli näiteks vaid 190Rs’i.

Mina jõin aga klassikalist inglise teed viinaga – et enda kurku ja nohu ravida, mille ma tol AC vaguni sõidul sain. Muide see viin on meil üldse siin abiks olnud – nimelt me tarbisime teda enne igat söömist lonks või paar, et vähendada kohalike bakterite toimet meie seedimisele – töötab hästi. (seda värki olen ma juba ka varem Kaukaasias Elbruse matkal testinud/õppinud).