Varanasi (Gangese jõgi) – Mahoba

k0600 äratus – läksime hommikust pesemiste riitust kaema. Peab tunnistama, et seda oli palju huvitavam vaadata, kui toda õhtust möllu. Eks osalt ka sellepärast, et tegu ei olnud mitte mingi üleüldise ja juhitud tegevusega, vaid igaüks, kes end pühas jões kastmas/pesemas käis, tegi seda tõsihingeliselt ja enda jaoks.

Kui alguses oli jõe peal vaid mõni üksik paat ja vaid mõned virkamad kohalikud endid jõevees kümblemas käis, siis miskine tunni pärast oli jõgi paatidest kirju ja kaldalgi ei leidunud enam kohta kuhu astuda või istuda. Küll olid kohalikud endid sinna sisse seadnud, küll turistid neid pildistamas. Igatahes seltskond oli igatima kirju.

Pärast jalutskäiku kaldaäärsel ja söömaaega hotelli terrassil suundusime tagasi raudteejaama. Rikshamees, kellega me kauplesime hinna 60Rs’i peale, võttis peale meie endale veel ühe vandi peale ja suundus siis tankima. Küsis meilt kokkulepitud sõidutasu juba seal sisse – meie keeldusime. Olime lugenud ja kuulnud küll lugusid sellest, et mõned riksha vanad kasseerivad lisaks kokkulepitud sõidule veel miskit lisaraha küll kütuse, küll ooteaja, küll jumal teab mille eest sisse. Meiega aga polnud senini midagi sellist juhtunud (hiljem kuulsime sõprade käest, et nendele tehti küll sellist pulli).

Sealt tanklast istus veel üks vant talle sinna esiistmele juurde ja õnneks kuulsime kuidas nende jutust käis kah läbi sõna trainstation – kuhu meilgi oli vaja jõuda. Seega ju ta ikka viib meid õigesse kohta.

Jõudsime parajal ajal rongile. Ostsin sõidu peale banaane kah veel kaasa – juhuks kui meil peaks teiste kaasreisijate söömaaegu pealt vaadates kõhud tühjaks minema. On ju seal Indias neil kombeks (ka väga lühikeste vahemaade peal), siiski rongi toitu kaasa vedada ja siis (enamasti enne uinumist) korralik söömaaeg korraldada.

k1430 – hakkasime liikuma minutilise täpsusega (aga tegu oli ka selle rongi algjaamaga). Järgmiseks peatuseks meie jaoks pidi olema Mahoba nimeline ‘teivasjaam’, kuskil jumalast mahajäetud maal ja sinna pidime jõudma millaski öösel pimedas. Ning arvestades seda, et tihti on neil seal jaama nimed vaid kohalikus keeles ja kirjas üles märgitud, ning tihti valgustamata – siis palusime konduktorilt abi. Ta määras meile ühe naaber vahes oleva noormehe nö. teejuhiks, kes siis pidi samas kohas maha minema ja ka meile märku andma.

Algselt pidime Mahobasse kohale jõudma k2400, mida muidugi ei juhtunud. Uue konduktori käest sain vastuseks oma küsimusele: k0230 või hiljem. Tukkusime vahepeal veidi ja olime siis taas õigel ajal valmis, aga oh üllatust üllatust! – rong hilines veelgi enam.

k0325 – lõpuks ometi Mahoba. Kiire küsitlus ühelt jaamatöötajalt ja saime teada, et 5Rs’i eest inimese kohta peaks riksha meid viima Privat Busstation ning sealt 30Rs’i eest inimese kohta läheb buss Khajuraho'sse.