Palolem (Goa) – 3.päev

K0605 – ärkasime enne päikesetõusu, et kalapaatide randumist kaema – aga neid ei tulnudki. Inimesi oli aga sel ajal küll juba rannas ringi jalutamas ja jooksmas. Nimelt paljud valged harrastavad siin tervislikke eluviise ja käivad hommikuti jooksmas. Mõnele sellisele haagivad küll kohalikud krantsid sappa ja pistavad lõugama – aga see on vaid hommikuti nii, kui koerad alles ärevuses ja ei te kes on kes ja mis on mis. Päeva peale nad ei tee enam kellesti välja – siis nad vaid vedelevad kuskil paadi või lamamistooli varjus.

Magasime edasi kuni k1000.

Hommikusöögi järel suundusime Cancona (3km kaugusel rannast) nimelisse lähimasse ‘suurlinna’ (loe: külla), st asulasse, kus näiteks oli olemas sularaha automaat ja raudteejaam. Passisime seal kuni k1230’ni, sest siis on Eestis k0900 ja toimuvad esimesed pankadevahelised ülekanded. Nimelt olin nädalavahetusel internetis käies ühest pangast teise endal raha üle kandnud, et seda siis sularahaautomaadis välja võtta. Olin kodus unustanud deebetkaardile raha üle kanda - vana pea ma ütlen!

Võtsime nii palju, et jaguks kuni viimase päevani ja enam rohkem võtma ei peaks. Tagasiteel Palolem'i ostsime ühe väikese arbuusi kah kaasa – aga pean ütlema, et Eestis maitsevad nad vahest küll paremini. Ja mitte ainult arbuusi kohta ei saa nii öelda – üldse on India maitseelamustega kuidagi sandisti läinud. Ei nende tehtavad toidud, ega ka siin müüdavad puuviljad pole teab mis maitseelamused. Noh puuviljades veel võib aru saada – talv on juba pihta hakanud ja ehk ei ole enam hooaeg, aga toit on kah kuidagi liiga üheülbaline. Enamasti söövad nad vaid miskit vegetaarset plöga, kui nii võib end väljendada, ja ainukesed maitseelamused on need mis pole nende endi kohalik roog vaid siis mõne teise riigi köögist.

Tänaõhtune päikeseloojang oli aga küll senistest kõikse kaunim (hiljem võis tõdeda, et kaunimat ei tulnudki). Alguses paistis, et päikeloojub otse ookeanisse, aga viimases lõpus ilmus just kui maa alt väja miskid pilved või asjad, mis haarasid langeva päikese endasse. Tavaliselt tulevad need samad pilved juba tükk aega varem välja ja päike kaob juba ammu enne pilvedesse – kuigi terve päev on olnud siniselge taevas ja mitte kriipsugi pilve. Täiesti müstika meie jaoks.

Kuna India enda köök just teab mis rikas polnud (vähemalt ei suutnud meie neid õigeid asju üles leida), siis me testisime selles nn. meie lemmik restoranis kõiki erinevaid põnevaid roogasid, mis aga kellegi laua pealt silma jäi või siis mida ettekandjad soovitada oskasid. Muide siinne Bonofie Pie (just nimelt sedasi siin see nimi kirjutati) maitseb jube hea. Tegu siis banaani ja toffee koogiga.

Hilisõhtused jalutuskäigud mööda pimedat randa, kus vaid restoranide tulukesed ja üks prozhektormast peasissekäigu juures valgust annavad, said meile juba vaat et traditsiooniks ;). Siis oli hea teha plaani järgmiseks päevaks ja niisama mõtteid mõlgutada ja ookeanilainete laksumist rannaliival kuulata.