Kaamelisafari – 1.päev

k0630 – äratus
k0700 – katusel söömas
k0740 – hotelli ees valmis minekuks

k0800 – kogu me kümnene punt (4 eestlast: Anni, mina - Indrek, Katrin, Triin; 2 saksa noormeest; 2 jaapani noormeest; 2 hindu noormeest Mumbai kandist) startis koos hotelli saatjatega jeebiga teele. Alguses külastasime paari kõrbeasumit/vaatamisväärsust, kus olid taas kunagi miskid rikkad valitsejad elanud aga nüüdseks olid need enamuses lagunenud.

Paar tundi hiljem jõudsime kuskile lagedale väljale, kus meid me kaamlid koos kaamliajajatega jube ees ootasid. Nagu lubatud – igaüks sai oma kaamli ja kaameliajajad jalutasid rahulikul sammul karavaniga kaasa. Üldiselt loksuvad kaamlid rahulikult samas tempos, mis inimene käib.

Pärast tunnist sõitu tegime esimese pausi, et kannikaid puhata ja ka lõunasööki süüa. Kaameliajajad küpsetasid lõkke peal miskid vegetaarset mösi ja kõrvale naane (veest ja jahust valmistatud lõunamaa leib) ja magusat piimaga segatud teed. Paus oli nii pikk, et kaamlid, kelle esijalad olid nööriga üksteise külge kinni seotud, jõudsid oma sööma retkel parajalt kaugele kapata. Nende tagasitoomiseks läks meestel oma paarkümmend minutit.

Olles taas kõik kaamlid saduldanud ja asjad ning inimesed selga ajanud suundusime järgneva paari tunni jooksul läbi ühe kõrbeküla, kus oli ka kaamelite jootmis koht. Lihased olid ikka parajalt valusad – pole ikka harjunud ratsutama.

Pärast jootmist saime veel tunnike sõita – päeva teekonnaks tuli niiviisi miskine 25km – ja nii me jõudsimegi õhtuks, päikeseloojangu ajaks, liivatüünideni, mida siin kandis eriti pole, kuid üks riba vaalusid jooksis siiski läbi kivikõrbe ja see oligi meie sihtpunktiks.

Kaameliajajad valmistasid taas lõkke peal toitu ning teed. Panime telgid ülesse. Alguses üks kaameliajaja seletas, et üks telk on 6 inimese ja teine 2 inimese oma. Vaatasin peale – tegu oli hoopis 3 inimese kuppeltelkidega, mida kaameliajajad üles küll ei osanud panna – pidime neid selle juures aitama.

Üks telk sai siis meile – neljale eestlasele, ja teine pidi algselt kahele sakslastele jääma, kuid need loobusid. Nii see tühi telk saigi võimaluse öiste tuulte käes veidi mööda laagriplatsi ringi lennata ja nendele samadele sakslastele hirmu nahavahele ajada ;) – nagu nende kommentaaridest aru võis saada.

Seega ülejäänud magasid lageda taeva all mattide peal nagu kaameliajajad isegi. Öö oli päris jahe, seega kulusid kõik kaasa võetud fliisid ja tekid marjaks ära. See-eest uni oli jube hea seal värskes õhus (jätsime kuppeltelgi katte panemata, vaid sisemisest telgist täitsa piisas lendavate putukate kaitseks).